Avaleht / Sõnastik
Tööriist, mida hoitakse alati lahti
Masinamääruse sõnastik
Uuendatud 26. augustil 2026 · 43 märksõna, igaüks viidatud vastavale artiklile
Määrust (EL) 2023/1230 mõistetakse sageli valesti, sest seda loetakse liiga pealiskaudselt. Selle sõnad on igapäevased — masin, tootja, kasutusjuhend, kaitsepiire —, kuid igaüks neist on defineeritud ja juriidiline määratlus ei kattu peaaegu kunagi argikeelse tähendusega. See sõnastik koondab nelikümmend kolm terminit, mis korduvad tehnilises dokumentatsioonis ikka ja jälle, ning viitab need asjakohasele artiklile.
Enne alustamist üks metoodiline hoiatus. Määrus defineerib mõisteid kahes kohas, millel on erinev reguleerimisala. Artiklis 3 esitatakse kolmkümmend kaheksa määratlust, mis kehtivad kogu teksti kohta (kolmkümmend kuus algväljaandes, kaks lisati määrusega (EL) 2024/2748). III lisa A osa lisab üheksa mõistet, mis kehtivad üksnes III lisa kohta. Seetõttu tähistab „käitaja“ ühel juhul füüsilist isikut ja teisel juhul tähistab „ettevõtja“ ettevõtet. Iga kirje juures on märgitud, kummal loetelul see põhineb, ning kui sõna ei pärine kummastki, on see samuti välja toodud.
Sõna, mille artiklile ei saa viidata, ei ole regulatiivne termin, vaid erialane tava. Mõlemad kõlbavad koosolekul, kuid mitte kunagi tehnilises dokumentatsioonis.
Tähestikuline register
A — C
Ettevõtja ·
Riski analüüs ja hindamine ·
I lisa (kategooriad) ·
Turujärelevalveasutus ·
Turul kättesaadavaks tegemine ·
Ohutusseadis ·
Isearenev käitumine ·
Tootmise sisekontroll ·
Osaliselt komplekteeritud masin
D — F
ELi vastavusdeklaratsioon ·
ELi ühendamisdeklaratsioon ·
Kaitseseadis ·
Turustaja ·
Tehniline dokumentatsioon (tehniline toimik) ·
Ühtne kirjeldus ·
Tehniline kirjeldus ·
Vastavushindamine ·
Tootja ·
Ohutusfunktsioon
I — N
Importija ·
Kasutusjuhend ·
Digitaalne kasutusjuhend ·
Montaažijuhend ·
Turule laskmine ·
Mõistlikult eeldatav väärkasutamine ·
Masin ·
CE-märgis ·
Olemusliku ohutuse meede ·
Oluline muutmine ·
Ohutuse terviklikkuse tase (SIL) ·
Toimivustase (PL) ·
Harmoneeritud standard
O — Z
Käitaja ·
Teada antud asutus ·
Oht ·
Ohustatud isik ·
Vastavuseeldus ·
Sellega seotud toode ·
Kasutuselevõtmine ·
Volitatud esindaja ·
Oluline tervisekaitse- ja ohutusnõue ·
Kaitsepiire (statsionaarne, teisaldatav, reguleeritav) ·
Risk ·
Jääkrisk ·
Ettenähtud kasutamine ·
Kasutusiga ·
Turujärelevalve ·
Ohuala
Osalised
Kaheksa rolli, millest vaid neli kuuluvad mõiste „ettevõtjad“ alla. See vahetegemine ei ole vormiline: sellest sõltub, kes mille eest ametiasutuse ees vastutab.
artikli 3 punkt 18Osalised
Tootja
Isik, kes toote toodab või laseb selle projekteerida või toota ning turustab seda oma nime või kaubamärgi all; või kes toodab toote ja võtab selle kasutusele oma tarbeks. See teine haru tekitab alati üllatust: tööstusettevõte, kes ehitab endale tootmisliini seda kunagi müümata, on täieõiguslik tootja ning peab koostama kogu dokumentatsiooni. Kohustused on sätestatud artiklis 10: olulised nõuded, IV lisa A osa tehniline dokumentatsioon, vastavushindamismenetlus, ELi vastavusdeklaratsioon, CE-märgis ning dokumentide säilitamine ametiasutustele kättesaadavana vähemalt kümne aasta jooksul (artikli 10 lõige 3).
Mitte segi ajada ettevõttega, kes masinat pelgalt käitab: temast saab tootja üksnes juhul, kui ta masina ise toodab, sellele oma kaubamärgi kannab (artikkel 17) või teeb sellel olulise muutmise (artikkel 18).
artikli 3 punkt 19 · artikkel 12Osalised
Volitatud esindaja
Liidus asutatud isik, kelle tootja on kirjaliku volituse alusel määranud täitma tema nimel kindlaksmääratud ülesandeid. Artikli 12 lõige 1 seab range piiri: oluliste nõuete täitmist ning tehnilise dokumentatsiooni koostamist ei või delegeerida. Volitus võimaldab vähemalt hoida dokumente kümne aasta jooksul kättesaadavana, vastata ametiasutuste põhjendatud taotlustele ning teha koostööd riskide kõrvaldamiseks võetavates meetmetes (artikli 12 lõige 2).
Mitte segi ajada importijaga, kes ostab ja laseb toote turule omal käel, samas kui volitatud esindaja tegutseb endiselt vastutust kandva tootja nimel.
artikli 3 punkt 20 · artiklid 13 ja 14Osalised
Importija
Iga liidus asutatud isik, kes laseb liidu turule kolmandast riigist pärit toote. Määrus seab talle kaks eri korda, mida paljudes ülevaadetes tähelepanuta jäetakse: artikkel 13 masinate ja nendega seotud toodete puhul ning artikkel 14 osaliselt komplekteeritud masinate puhul. Ta peab kontrollima, et vastavushindamismenetlus on läbi viidud, tehniline dokumentatsioon olemas, märgistus ja kasutusjuhend kaasas, ning märkima tootele oma kontaktandmed.
Mitte segi ajada turustajaga: määrav kriteerium ei ole koht tarneahelas, vaid liidu piiri ületamine.
artikli 3 punkt 21 · artiklid 15 ja 16Osalised
Turustaja
Iga tarneahelas osalev isik peale tootja või importija, kes teeb toote turul kättesaadavaks. Ka siin on kaks artiklit: artikkel 15 masinate ja nendega seotud toodete jaoks ning artikkel 16 osaliselt komplekteeritud masinate jaoks. Tema hoolsuskohustus on kergem kui importijal, kuid mitte olematu: ta tegutseb „võtab turustaja igakülgselt arvesse käesoleva määruse nõudeid“ ega tee turul kättesaadavaks toodet, mida tal on põhjust pidada nõuetele mittevastavaks.
Mitte segi ajada tootjaga, ühe erandiga: artikkel 17 muudab ta tootjaks kohe, kui ta müüb toodet oma nime või kaubamärgi all või muudab juba turule lastud toodet viisil, mis võib mõjutada selle nõuetele vastavust.
artikli 3 punkt 22Osalised
Ettevõtja
Üldmõiste: tootja, volitatud esindaja, importija või turustaja. Neli rolli, ei ühtegi enamat. Seda terminit kasutavad turujärelevalve artiklid ametiasutuse kontaktisiku tähistamiseks: ettevõte, kes masinat pelgalt kasutab, ei ole ettevõtja, välja arvatud juhul, kui temast saab tootja artikli 17 või 18 alusel.
Mitte segi ajada III lisa käitajaga, kes on masina juhtseadiste juures töötav füüsiline isik.
III lisa A osa punkt dOsalised
Käitaja
Isik või isikud, kelle ülesanne on masinat paigaldada, käitada, seadistada, hooldada, puhastada, parandada või teisaldada. Määratlus on teadlikult lai: seadistaja, hooldustehnik ja puhastustöötaja on käitajad samamoodi nagu masina operaator. Otsene tagajärg riskihindamisele: käsitleda tuleb ka hooldus-, puhastus- ja remondietappe, mitte ainult tootmistsüklit.
Mitte segi ajada artikli 3 ettevõtjaga ega „kutsealasel eesmärgil kasutaja“ (artikli 3 punkt 36), kes on isik, kes kasutab masinat oma kutsetegevuses.
artikli 3 punkt 30 · artiklid 26–42Osalised
Teada antud asutus
Vastavushindamisasutus, kelle liikmesriik on määruse alusel komisjonile teada andnud. Tema kaasamine ei ole üldine: selle tingivad I lisa kategooria ning artikli 25 kohaselt valitud menetlus. Kui ta on kaasatud, järgneb tema identifitseerimisnumber CE-märgisele (artikli 24 lõige 3): see on andmesildil nähtav märk kolmanda isiku sekkumisest. Artikleid 26–42 kohaldatakse alates 20. jaanuarist 2024 ehk kolm aastat enne määruse ülejäänud sätteid, just selleks, et kohaldamise päevaks oleks asutuste võrgustik olemas.
Mitte segi ajada akrediteeritud asutuse või katselaboriga: akrediteerimine (artikli 3 punkt 26) on tingimus, mitte teadaandmine.
artikli 3 punkt 31 · artiklid 43–46Osalised
Turujärelevalve
Riiklik tagantjärele kontroll. Mõiste „turujärelevalveasutus“ määratletakse viitega määruse (EL) 2019/1020 artikli 3 punktile 4; masinamääruse VI peatükk (artiklid 43–46) reguleerib riigisisest menetlust, liidu kaitsemenetlust ning selliste toodete käsitlemist, mis on küll nõuetekohased, kuid kujutavad siiski riski. Sellest tulenevad kaks tehnilist terminit: tagasinõudmine puudutab toodet, mis on juba kasutajale kättesaadavaks tehtud; turult kõrvaldamine puudutab toodet, mis on alles tarneahelas (artikli 3 punktid 32 ja 33).
Kuupäevade küsimus: seda VI peatükki kohaldatakse juba alates 19. juulist 2023, sealhulgas masinate suhtes, mis on turule lastud direktiivi 2006/42/EÜ alusel (artikli 52 lõige 1). See on üks väheseid määruse osi, mida kohaldatakse enne 2027. aastat, koos eelkõige teada antud asutusi käsitleva V peatükiga, mida kohaldatakse alates 20. jaanuarist 2024 (artikli 54 punkt a).
Objektid
See, mida määrus reguleerib. Küsimus ei ole kunagi „kas see on masin?“, vaid „millist kolmest korrast kohaldatakse: masin, sellega seotud toode või osaliselt komplekteeritud masin?“, sest koostatavad dokumendid ei ole samad.
artikli 3 punkt 1Objektid
Masin
Kuus juhtu punktidest a kuni f. Juhtum a on klassikaline: omavahel ühendatud osade või komponentide kogum, millest vähemalt üks liigub ja mis on varustatud või ette nähtud varustamiseks ajamiga, mis ei kasuta vahetult inim- ega loomajõudu. Juhtum d on see, mis sageli unustatakse: masinate või osaliselt komplekteeritud masinate kogum, mis ühise eesmärgi saavutamiseks on paigutatud ja mida juhitakse nii, et need toimivad tervikuna, on üks masin: terve liin, mitte ainult selle üksikud töökohad. Ning juhtum f on uus: kogum, millel puudub üksnes tootja ettenähtud tarkvara üleslaadimine, on juba masin.
Mitte segi ajada osaliselt komplekteeritud masinaga: kriteeriumiks on võime teostada iseseisvalt kindlat rakendust.
artikli 2 lõige 1Objektid
Sellega seotud toode
Määrus seda terminit ei määratle. Artikli 3 all selle kohta eraldi kirjet ei ole: mõiste määratakse kindlaks loeteluga artikli 2 lõikes 1, mis osutab viiele tooterühmale: vahetatavad seadmed, ohutusseadised, tõstmise abiseadised, ketid, trossid ja vööd ning eemaldatavad jõuülekandemehhanismid. Igal neist on seevastu oma määratlus artiklis 3. Praktiline tagajärg on märkimisväärne: tekstis seisab igal pool „masin või sellega seotud toode“, mistõttu peaaegu kõik masina jaoks kavandatud kohustused kehtivad ka eraldi müüdava tropsi või valgusekraani suhtes.
Tasub meeles pidada: masinaid, nendega seotud tooteid ja osaliselt komplekteeritud masinaid nimetatakse üheskoos „käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvad tooted“. See väljend on pikk, kuid see on ka ainus täpne.
artikli 3 punkt 10 · artikkel 11Objektid
Osaliselt komplekteeritud masin
Kogum, mis ei moodusta veel masinat — ei suuda iseseisvalt teostada kindlat rakendust — ja mis on ette nähtud üksnes ühendamiseks või monteerimiseks masinasse või teise osaliselt komplekteeritud masinasse või seadmesse. Selle dokumentatsioonisüsteem on erinev ja iseseisev: IV lisa B osa tehniline dokumentatsioon, ELi ühendamisdeklaratsioon (artikkel 22, V lisa B osa) ja montaažijuhend (XI lisa). Sellele määruse alusel CE-märgist ei paigaldata.
Mitte segi ajada suvalise komponendiga: osaliselt komplekteeritud masina suhtes kehtivad endiselt III lisa „asjakohased“ olulised nõuded (artikli 8 teine lõik) ning punkti 1.1.2 ohutuse tagamise põhimõtteid kohaldatakse sellele igal juhul (III lisa punkt 1.1.1).
artikli 3 punkt 3 · artikkel 7 · II lisaObjektid
Ohutusseadis
Füüsiline või digitaalne komponent, sealhulgas tarkvara, mis on projekteeritud või ette nähtud täitma ohutusfunktsiooni, mis lastakse turule eraldi ning mille rike ohustab inimeste turvalisust, kuid mis ei ole vajalik toote toimimiseks või mida saab asendada tavaliste komponentidega. Tarkvara hõlmamine on määruse üks põhimõttelisi uuendusi: eraldi müüdav ohutustarkvara on reguleeritud toode koos dokumentatsiooni, deklaratsiooni ja märgistusega. II lisa esitab näitliku loetelu, mida komisjon võib delegeeritud õigusaktidega muuta (artikkel 7).
Mitte segi ajada varuosaga: turult on välja jäetud ohutusseadised, mis on ette nähtud identsete osade asendamiseks ja mida tarnib algse masina tootja (artikli 2 lõike 2 punkt a).
artikli 3 punkt 4Esemed
Ohutusfunktsioon
Funktsioon, mille abil viiakse ellu kaitsemeede, mis on ette nähtud riski kõrvaldamiseks või selle võimatuse korral riski vähendamiseks, ning mille rike võib põhjustada selle riski suurenemise. Definitsiooni teine pool on lakmuspaber: kui funktsiooni rike riski ei suurenda, ei ole tegemist ohutusfunktsiooniga. Just see mõiste määrab kindlaks dokumentatsioonis kirjeldatavate funktsioonide loetelu ja laiemalt ka ohutusega seotud loogikablokkide ning ohutustarkvara ulatuse, mille lähtekoodi võidakse nõuda (IV lisa punkt m).
Mitte segi ajada ohutusseadisega, mis on eraldi turule lastav toode; ohutusfunktsiooni võib seevastu täita ka masinasse integreeritud komponent.
I lisa · art 6 · art 25Esemed
I lisa (kategooriad)
Kategooriate loetelu, mille vastavust ei saa tingimusteta ise deklareerida. A osa (kuus kategooriat) kohustab läbima ühe artikli 25 lõikes 2 sätestatud menetlustest, millesse kõigisse on kaasatud teada antud asutus: ELi tüübihindamine, millele järgneb tüübivastavus, täielik kvaliteedi tagamine või üksiktoote vastavustõendamine. B osa (üheksateist kategooriat) lubab tootmise sisekontrolli, kuid ainult juhul, kui projekteerimisel järgitakse täielikult harmoneeritud standardeid või ühtseid kirjeldusi, mis hõlmavad kõiki asjakohaseid olulisi nõudeid (artikli 25 lõige 3). Väljaspool I lisa: tootmise sisekontroll (artikli 25 lõige 4).
Mis muutus: A osa hõlmab nüüd ohutusseadiseid ja integreeritud süsteeme, millel on masinõppemeetodeid kasutav täielikult või osaliselt isearenev käitumine ning mis täidavad ohutusfunktsioone (I lisa A osa punktid 5 ja 6).
III lisa punkt 1.2.1Esemed
Isearenev käitumine
Määrus ei anna sellele väljendile eraldi definitsiooni; see kirjeldab ja reguleerib seda. III lisa punkt 1.2.1 käsitleb masinate juhtsüsteeme, „täielikult või osaliselt isearenevana kavandatud käitumise või loogikaga masina või sellega seotud toote korral, mis on projekteeritud eri määral autonoomselt töötama“, ning kehtestab neile kolm nõuet: mitte kunagi panna masinat tegutsema väljaspool talle määratud ülesannet ja liikumisala; salvestada tarkvarapõhiste ohutussüsteemide otsustusprotsessi andmed ning säilitada neid üks aasta; võimaldada masinat igal ajal korrigeerida, et säilitada selle loomupärane ohutus. Sekkumiste ja laaditud ohutustarkvara versioonide jälgimislogi peab omakorda olema kättesaadav viie aasta jooksul alates tarkvara laadimisest (punkti 1.2.1 alapunkt f).
Mõju arhitektuurile: need tähtajad ei ole hea tava soovitused, vaid olulised nõuded. Nendega tuleb arvestada kontrolleri valimisel, mitte alles auditi ajal.
Toimingud
Määruse verbid. Just nemad ajastavad kohustused: peaaegu kõike arvestatakse alates turule laskmisest.
artikli 3 punkt 11Toimingud
Turul kättesaadavaks tegemine
Toote tarnimine liidu turule tasu eest või tasuta kaubandustegevuse käigus turustamiseks või kasutamiseks, olgu see tasuline või tasuta. Tasuta andmine ei vabasta kohustustest: demomasina laenutamine, teenuslepingu raames kättesaadavaks tegemine või kliendile usaldatud prototüüp on kõik turul kättesaadavaks tegemine. Mõiste hõlmab iga järjestikust tarnimist tootjast kuni viimase edasimüüjani.
Mitte segi ajada turule laskmisega, mis on neist tarnetest vaid kõige esimene. Tähelepanu: direktiiv 2006/42/EÜ nimetas seda esimest kättesaadavaks tegemist mõistega „turulelaskmine“ (artikli 2 punkt h); määrus muudab selle sõna tähendust.
artikli 3 punkt 12Toimingud
Turule laskmine
Toote esmakordne kättesaadavaks tegemine liidu turul. See on määruse võtmekuupäev: sellest hakkab kulgema dokumentatsiooni ja deklaratsiooni säilitamise kümneaastane tähtaeg (artikli 10 lõige 3), digitaalse kasutusjuhendi veebis kättesaadavus (artikli 10 lõike 7 punkt c) ning kohustus paigaldada CE-märgis enne seda (artikli 24 lõige 2). Samuti määrab see kohaldatava korra: kui masin lastakse turule enne 20. jaanuari 2027, kohaldatakse selle suhtes endiselt masinadirektiivi 2006/42/EÜ (artikli 52 lõige 1).
Mitte segi ajada tarnimise või arve esitamisega: kriteeriumiks on esimene kättesaadavaks tegemine liidu turul, mitte sellega kaasnev tehing.
artikli 3 punkt 13Toimingud
Kasutuselevõtmine
Masina ettenähtud otstarbel esmakordne kasutamine liidus. Mõiste on olemas selle ainsa juhtumi jaoks, mil müüki ei toimu: tootja, kes valmistab masina oma tarbeks, ei lase seda kunagi turule, küll aga võtab selle kasutusele, ja seega kohaldatakse artiklit 10 täies ulatuses. Müüdud masinate puhul järgneb turule laskmisele kasutuselevõtmine ning mitut kohustust arvestatakse alates hetkest „turule laskmist või kasutuselevõtmist“.
Mitte segi ajada seadme vastuvõtmise või esmase kontrolliga tööandja poolt, mida reguleerivad riiklikud töötervishoiu- ja tööohutusalased õigusaktid, mitte käesolev määrus.
artikli 3 punkt 16 · art 18Toimingud
Oluline muutmine
Masina muutmine füüsiliste või digitaalsete vahenditega pärast selle turule laskmist viisil, mida tootja ei ole ette näinud ja mis mõjutab ohutust, tekitades uue ohu või suurendades olemasolevat riski, ning mis nõuab kas selliste kaitsepiirete või kaitseseadiste lisamist, mis teevad vajalikuks olemasoleva ohutusjuhtsüsteemi muutmise, või täiendavaid kaitsemeetmeid stabiilsuse või mehaanilise tugevuse tagamiseks. Alapunktid a ja b ei ole näited, vaid ainsad kriteeriumid. Igaüks, kes selle künnise ületab, loetakse artikli 10 tähenduses tootjaks ning ta peab kohaldama asjakohast vastavushindamismenetlust (artikkel 18).
Kaks kasulikku piirangut: oluline muutmine, mis puudutab ainult masinate kogumi ühte masinat, teeb tegijast tootja üksnes selle konkreetse masina osas; ning mittekutselist kasutajat, kes teeb oma tarbeks muudatusi omaenda masinal, see ei puuduta (artikli 18 viimane lõik).
artikli 3 punkt 25 · art 23 ja 24Toimingud
CE-märgis
Märgis, millega tootja kinnitab vastavust kohaldatavatele nõuetele. Selle üldpõhimõtted tulenevad määruse (EÜ) nr 765/2008 artiklist 30 (artikkel 23); paigaldamise reeglid on sätestatud artiklis 24: tootele nähtavalt, loetavalt ja kustutamatult, paigaldatuna enne turule laskmist või kasutuselevõtmist. Kui menetlusse on kaasatud teada antud asutus vastavalt artikli 25 lõike 2 punktidele a, b või c või lõike 3 punktidele b, c või d, lisatakse märgisele selle identifitseerimisnumber.
Mitte segi ajada vastavuse tõendiga: märgis on deklaratsioon, mitte sertifikaat. Nõuetele vastavust tõendab tehniline dokumentatsioon, ja turujärelevalveasutused nõuavad just seda.
artikli 3 punkt 28 · art 25Toimingud
Vastavushindamine
Protsess, mille käigus tõendatakse, kas kohaldatavad olulised nõuded on täidetud. Artikkel 25 määrab menetluse valiku ja see valik ei ole vaba: see tuleneb otseselt toote paiknemisest I lisas. Kasutusel on viis moodulit: A (VI lisa), B (VII lisa), C (VIII lisa), H (IX lisa) ja G (X lisa). Teada antud asutused peavad tasude määramisel arvesse võtma VKEde vajadusi (artikli 25 lõige 5).
Mitte segi ajada riskihindamisega: viimane määrab kindlaks, milliseid nõudeid kohaldatakse; vastavushindamine aga tõendab, et need on täidetud.
VI lisa · artikli 25 lõige 4Toimingud
Tootmise sisekontroll (moodul A)
Menetlus, mille käigus tootja tagab ja deklareerib omal ainuvastutusel ning ilma teada antud asutuseta, et toode vastab nõuetele. See hõlmab kolme kohustust: koostada IV lisa A osas nõutud tehniline dokumentatsioon; kontrollida tootmist, et see vastaks kõnealusele dokumentatsioonile; ning paigaldada CE-märgis, koostada ELi vastavusdeklaratsioon ja säilitada seda kümme aastat. See on tavapärane viis kõigi toodete puhul, mida ei ole loetletud I lisas (artikli 25 lõige 4).
Tähelepanu sõnastusele: määrus kasutab väljendit „tootmise sisekontroll“. Direktiivi 2006/42/EÜ VIII lisa kasutas väljendit „tootmise sisekontroll“. Moodul on sama, kuid ametlik terminoloogia erineb.
artikli 3 punkt 34Toimingud
Kasutusiga
Ajavahemik, mis algab toote turule laskmisest või kasutuselevõtmisest ja lõpeb selle kasutuselt kõrvaldamisega ning hõlmab tegelikku kasutusaega ja transpordi-, montaaži-, demonteerimis-, deaktiveerimis- ja lammutamisetappe ning tootja ettenähtud muudatusi. Just see definitsioon annab sisu kohustusele hoida digitaalset kasutusjuhendit kättesaadavana „eeldatava kasutusea vältel“ (artikli 10 lõike 7 punkt c): see tähtaeg ei lõpe viimase tootmispäevaga.
Mitte segi ajada kümneaastase tähtajaga: eeldatav kasutusiga ja kümme aastat alates turule laskmisest on kaks kumulatiivset tähtaega; kehtib neist pikem.
Dokumendid
Kuus dokumenti ja neid kõiki juhtiv põhimõte: igal neist on lisas kindlaks määratud näidis või miinimumsisu ning igaüks neist võib täpsete tingimuste täitmisel olla digitaalne.
IV lisa · artikli 10 lõige 2Dokumendid
Tehniline dokumentatsioon („tehniline toimik“)
Dokument, milles täpsustatakse vastavuse tagamiseks kasutatud vahendid. IV lisa A osa kehtib masinate ja nendega seotud toodete kohta; B osa osaliselt komplekteeritud masinate kohta. Viisteist elementi punktidest a kuni o, millest kolm on eriti nõudlikud: anduripõhiste, kaugjuhitavate või autonoomsete süsteemide suutlikkuse ja piirangute kirjeldus (n) ning ohutustarkvara lähtekood või programmi loogika, mis esitatakse ametiasutuse põhjendatud nõudmisel (m) – mõlemad on direktiivi kontekstis uudsed –, lisaks ettevõttesisesed meetmed seeriatootmise nõuetele vastavuse tagamiseks (l), mida direktiiv juba nõudis (VII lisa A osa punkti 1 alapunkt b).
Tähelepanu sõnastusele: määrus kasutab terminit „tehniline dokumentatsioon“. „tehniline toimik“ on direktiivist pärinev harjumuspärane kõnepruuk: sobib suurepäraselt koosolekule, kuid seda tuleks juriidilise jõuga dokumentides vältida.
art 21 · V lisa A osaDokumendid
ELi vastavusdeklaratsioon
Dokument, millega tootja kinnitab, et oluliste nõuete täitmine on tõendatud, ning võtab vastutuse vastavuse eest (artikli 21 lõige 4). See järgib V lisa A osa tüüpstruktuuri ja sisaldab kohaldatud moodulite elemente (lisad VI, VIII, IX ja X). Sageli jäetakse tähelepanuta kaks nõuet: seda hoitakse pidevalt ajakohasena (artikli 21 lõige 2) ning kui mitu liidu õigusakti nõuavad deklaratsiooni, koostatakse kõigi nende kohta üksainus deklaratsioon (artikli 21 lõige 3).
Uudsus: selle võib esitada veebiaadressi või masinloetava koodina, kuid sel juhul peab see jääma veebis kättesaadavaks vähemalt kümneks aastaks (artikli 10 lõige 8).
art 22 · V lisa B osaDokumendid
ELi ühendamisdeklaratsioon
Vastavusdeklaratsiooni vaste osaliselt komplekteeritud masinate puhul: deklareerib, et asjakohaste oluliste nõuete täitmist on tõendatud, järgib V lisa B osa tüüpstruktuuri, seda ajakohastatakse pidevalt ning see toob kaasa tootja vastutuse. See lisatakse osaliselt komplekteeritud masinale või tehakse kättesaadavaks veebiaadressi või masinloetava koodi kaudu ning see jääb veebis kättesaadavaks vähemalt kümneks aastaks (artikli 11 lõige 8).
Mitte segi ajada vähendatud väärtusega vastavusdeklaratsiooniga: see ei võrdu CE-märgisega ning osaliselt komplekteeritud masina integreerija peab omalt poolt koostama valmis masina ELi vastavusdeklaratsiooni. Määrus lisab sõna „ELi“, mida direktiiv ei kasutanud.
artikli 3 punkt 17 · III lisa punkt 1.7.4Dokumendid
Kasutusjuhend
Teave, mille tootja annab, et teavitada kasutajat ettenähtud ja asjakohasest kasutamisest, ettevaatusabinõudest ning ohutusaspektidest ja tagada toote sobivus ettenähtud otstarbeks kogu selle kasutusaja jooksul. See koostatakse kasutajatele kergesti arusaadavas keeles, mille määrab asjaomane liikmesriik (artikli 10 lõige 7). See on üks kolmest nõudest, mida kohaldatakse igal juhul, isegi kui vastavat ohtu ei esine, koos ohutuse tagamise põhimõtetega (punkt 1.1.2) ja märgistusega (punkt 1.7.3).
Mitte segi ajada osaliselt komplekteeritud masina montaažijuhendiga ega tehnilise dokumentatsiooniga, mis ei ole mõeldud kasutajale, vaid ametiasutustele.
artikli 10 lõige 7Dokumendid
Digitaalne kasutusjuhend
Määrus lubab esitada kasutusjuhendi digitaalsel kujul neljal kumulatiivsel tingimusel: märkida masinal, kuidas sellele juurde pääseda; pakkuda seda vormingus, mis võimaldab seda printida, alla laadida ja salvestada ning mis on kättesaadav ka rikke korral ja siis, kui see on integreeritud tarkvarasse; hoida seda veebis kättesaadavana eeldatava kasutusaja jooksul ja vähemalt kümme aastat pärast turule laskmist; ning anda ostu ajal esitatud taotluse korral ühe kuu jooksul tasuta paberversioon.
Sageli unustatav erand: masinate puhul, mis on ette nähtud mitteprofessionaalsetele kasutajatele või mida mõistlikult eeldatavates tingimustes võivad kasutada sellised isikud, esitatakse kasutuselevõtuks ja ohutuks kasutamiseks hädavajalik ohutusteave endiselt paberil. Eraldi juhend.
XI lisa · artikli 11 lõige 7Dokumendid
Montaažijuhend
Osaliselt komplekteeritud masina spetsiifiline dokument: kirjeldab tingimusi, mis peavad olema täidetud tagamaks, et ühendamine ei kahjusta tervist ega ohutust, ning annab integraatorile vajaliku teabe valmis masina kasutusjuhendi koostamiseks: üldkirjeldus, joonised ja skeemid ühendamiseks, hoiatused võimaliku ebaõige kasutamise viiside kohta, montaaži-, paigaldus- ja ühendamisjuhised. See võib olla digitaalne samadel tingimustel nagu kasutusjuhend: veebis kättesaadav vähemalt kümme aastat ja taotluse korral tasuta paberversioonina ühe kuu jooksul.
Mitte segi ajada kasutusjuhendiga: selle adressaat ei ole käitaja, vaid „isikule, kes ühendab osaliselt komplekteeritud masina“, ning nõutav keel on selline, millest see isik kergesti aru saab.
Standardid
Valdkond, kus ebatäpsus läheb kõige kallimaks maksma. Standard muutub harmoneerituks üksnes siis, kui selle viide avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas asjakohase õigusakti alusel; ning seisuga 26. august 2026 ei ole määruse alusel avaldatud veel ühtegi standardit.
artikli 3 punkt 24 · artikli 20 lõige 1Standardid
Harmoneeritud standard
Määrus ei määratle seda ise: see viitab määruse (EL) nr 1025/2012 artikli 2 punkti 1 alapunktile c. Praktikas on see Euroopa standard, mis on koostatud komisjoni taotluse alusel ja mille viide on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas. Mõlemad tingimused loevad: täiesti asjakohane, kuid avaldamata EN ISO ei loo mingit vastavuseeldust. Õiguslikku väärtust muudab just see staatus, mitte tehniline sisu.
Mitte segi ajada „kohaldatava“, „tunnustatud“ või „tavapärase“ standardiga: selliseid määratlusi õigusaktis ei eksisteeri.
artikkel 20Standardid
Vastavuseeldus
Õiguslik toime ja ei midagi enamat: toodet, mis vastab harmoneeritud standardile või selle osadele, mille viide on avaldatud ELTs, eeldatakse vastavaks olulistele nõuetele, mida need osad käsitlevad (artikli 20 lõige 1). Eeldus on seega oma olemuselt osaline ning IV lisa punkt e kohustab täpsustama, milliseid osi on kohaldatud. See laieneb ka ühtsetele kirjeldustele (lõige 6) ja üksnes punktide 1.1.9 ja 1.2.1 puhul määruse (EL) 2019/881 alusel välja antud küberturvalisuse sertifikaadile, mille viited on avaldatud ELTs (lõige 9).
Seisuga 26. august 2026 ei ole määruse (EL) 2023/1230 alusel viidatud ühelegi standardile. Kehtivad viited on avaldatud direktiivi 2006/42/EÜ alusel konsolideeritud rakendusotsuse (EL) 2023/1586 kaudu. Asjatundlik dokumentatsioon sisaldab seetõttu standardi kohta topeltstaatust.
artikli 20 lõiked 3 ja 6Standardid
Ühtsed kirjeldused
Komisjoni turvavõrk. Kui standardimistaotlust ei ole vastu võetud, see ei ole määratud tähtaja jooksul tulemust andnud või on andnud taotlusele mittevastava standardi ja mõistliku aja jooksul ei ole viidet avaldatud ega plaanita avaldada, võib komisjon rakendusaktidega kehtestada tehnilisi nõudeid käsitlevad ühtsed kirjeldused (artikli 20 lõige 3). Need annavad sama vastavuseelduse nagu harmoneeritud standard (lõige 6) ning need tunnistatakse kehtetuks niipea, kui avaldatakse samu nõudeid käsitlev harmoneeritud standard (lõige 7).
Mitte segi ajada artikli 3 punktis 23 osutatud tehnilise kirjeldusega: see tähistab mis tahes tehniliste nõuete dokumenti ilma iseseisva õigusliku toimeta. Määruse täpne termin on „ühtsed kirjeldused“ ainsuses või mitmuses, mitte „ühine tehniline kirjeldus“.
artikli 3 punkt 23 · IV lisa punkt fStandardid
Tehnilised kirjeldused
„dokument, milles nähakse ette tehnilised nõuded, millele käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvad tooted peavad vastama“. Definitsioon on teadlikult lai ja sellel puudub iseseisev õiguslik toime. Selle kasulikkus seisneb mujal: see on termin, mida IV lisa punkt f kasutab selle kohta, mida tuleb dokumentatsioonis kirjeldada, kui harmoneeritud standardeid ei ole kohaldatud või on kohaldatud ainult osaliselt. Teisisõnu ei õigusta avaldatud standardi puudumine tühimikku: see kohustab dokumenteerima alternatiivselt valitud lahendust.
Mitte segi ajada ühtse kirjeldusega, mis on komisjoni rakendusakt ja loob vastavuseelduse.
väljaspool määrustStandardid
Toimivustase (PL)
Määrus seda mõistet ei kasuta: hispaaniakeelse teksti täistekstiline otsing ei anna vastet „nivel de prestaciones“, samuti puudub see eestikeelsest tekstist. PL kuulub standardi EN ISO 13849-1 sõnavarasse, mis liigitab juhtsüsteemi ohutusega seotud osa võimet täita oma funktsiooni vahemikus a kuni e. Määrus seevastu seab eesmärgi III lisa punktis 1.2.1 — riistvara või loogika tõrge ei tohi põhjustada ohtlikke olukordi — ning jätab selle kvantifitseerimise standardi hooleks.
Mida tuleb kontrollida: EN ISO 13849-1:2023 on avaldatud alates 15. maist 2024 direktiivi alusel; EN ISO 13849-1:2015 vastavuseeldus lõpeb 15. mail 2027. Dokumentatsioon, mis viitab endiselt versioonile :2015, tuleb läbi vaadata.
väljaspool määrustStandardid
Ohutuse terviklikkuse tase (SIL)
See mõiste puudub samuti määrusest: hispaaniakeelses tekstis ei esine „SIL“ ega „nivel de integridad de seguridad“, samuti puudub see eestikeelsest versioonist. See pärineb funktsionaalse ohutuse standardiperest — IEC 61508 üldraamistiku jaoks, IEC 62061 rakendamiseks masinate puhul — ja liigitab elektrilise või programmeeritava ohutusfunktsiooni terviklikkust vahemikus 1 kuni 3 (väljaspool masinate valdkonda kuni 4). PLi või SILi kasutamine on tõendamisviisi valik, mitte regulatiivne kohustus.
Teadmata asjaolu: standardipere 62061 standardite ELTs avaldamise staatust ei ole meie nõuete ja standardite baasis kontrollitud, kuna see neid ei kata. Seda tuleb enne mis tahes neile tuginevat deklareerimist kontrollida koondloetelust.
Ohutus
III lisa sõnavara. See kehtib ainult III lisa kohta, kuid just III lisa nõuete täitmist nõutakse teilt nõue-nõudelt.
artikli 3 punkt 14 · artikkel 8Ohutus
Oluline tervisekaitse- ja ohutusnõue
III lisa kohustuslikud sätted projekteerimise ja valmistamise kohta. Artikli 8 kohaselt on need turule laskmise tingimuseks. Kolm lugemisreeglit aitavad vältida enamikku dokumenteerimisvigadest. Esiteks: nõuet kohaldatakse üksnes siis, kui esineb vastav oht, välja arvatud punktid 1.1.2, 1.7.3 ja 1.7.4, mida kohaldatakse igal juhul. Teiseks: kui tehnika tase ei võimalda eesmärki saavutada, projekteeritakse ja valmistatakse toode „niivõrd, kui see on võimalik“, et sellele läheneda. Kolmandaks: lisa koosneb kuuest peatükist ning teid puudutavate nõuete väljaselgitamiseks tuleb see tervikuna läbi vaadata.
Viite üksikasi: hispaaniakeelses versioonis kasutavad artikli 3 punkt 14 ja III lisa pealkiri sama vormi „olulised tervisekaitse- ja ohutusnõuded“. Vastupidine sõnajärg „olulised tervisekaitse- ja ohutusnõuded“ esineb ametlikus tekstis vaid korra, III lisa 2. peatüki sissejuhatuses.
III lisa B osa punkt 1Ohutus
Riskianalüüs ja riskihindamine
Määrus räägib „riskide hindamise ja vähendamise korduva protsessi“ viies etapis: toote piirangute kindlaksmääramine, sealhulgas ettenähtud kasutamine ja mõistlikult eeldatav väärkasutamine; ohtude ja ohtlike olukordade tuvastamine; riskide hindamine; nende analüüsimine otsustamaks, kas neid on vaja vähendada; ning ohtude kõrvaldamine või riskide vähendamine vastavalt punkti 1.1.2 alapunktis b sätestatud prioriteetsusjärjekorrale. Määrusele on omased kaks laiendust: hindamine hõlmab iseareva loogikaga masinate käitumise eeldatavat arengut ning artikli 3 punkti 1 alapunkti d tähenduses terviküksuse moodustavate masinate vahelisi koostoimeriske.
Tähelepanu terminile: riskianalüüs on standardi EN ISO 12100, mitte määruse ega isegi direktiivi 2006/42/EÜ sõnavara, mis juba kasutas väljendit „riskihindamine“. Hea kasutada kõnes, kuid tsiteerimisel tuleb seda täpsustada.
III lisa A osa punktid a, b, c ja eOhutus
Oht, risk, ohuala, ohustatud isik
Neli sõna, mida kasutatakse sageli läbisegi, kuid mida III lisa selgelt eristab. Oht on võimalik vigastuse või tervisekahjustuse allikas: see on olemuslik omadus ja seda ei mõõdeta. Risk on ohtlikus olukorras tekkida võiva vigastuse või tervisekahjustuse tõenäosuse ja raskusastme kombinatsioon: seda saab kvantifitseerida. Ohuala on tootes või selle ümber asuv mis tahes ala, kus isiku viibimine kujutab talle riski. Ohustatud isik on iga isik, kes asub täielikult või osaliselt ohualas.
Miks see on oluline: dokumentatsioon, mis „kõrvaldab riski“, selgitamata, milline oht kõrvaldati ja millist ohuala vähendati, ei tõenda midagi. Kõik kolm sõna peavad analüüsi igal real esinema selgelt eristatuna.
III lisa punkti 1.1.2 alapunkti b alapunkt iiiOhutus
Jääkrisk
See, mis jääb alles pärast kaitsemeetmete rakendamist: „võetud kaitsemeetmete puudustest“. Määrus ei käsitle seda läbikukkumisena, vaid muudab selle teavitamiskohustuseks. Tootja teavitab kasutajaid nendest riskidest, märgib ära võimaliku eriväljaõppe vajaduse ja osutab isikukaitsevahendite vajalikkusele. Tehniline dokumentatsioon peab need vajaduse korral ära tooma (IV lisa punkti b alapunkt ii).
Lõks: artikli 6 lõike 7 punkt b teeb jääkriskidega seotud korduvatest rasketest õnnetustest I lisa A ossa kandmise kriteeriumi. Teatavas sektoris laialdaselt talutud jääkrisk võib seega aja jooksul viia selleni, et terve masinakategooria suhtes muutub teada antud asutuse kaasamine kohustuslikuks.
III lisa punkti 1.1.2 alapunkti b alapunkt iOhutus
Olemuslikult ohutu projekteerimise meede
Kolmeastmelise hierarhia esimene tase ning ainus, milles ei tehta järeleandmisi: „kõrvaldatakse ohud, või kui see ei ole võimalik, minimeeritakse kõiki asjakohaseid riske“ olemuslikult ohutu projekteerimise ja valmistamise teel. Alles seejärel tulevad kaitsemeetmed riskide suhtes, mida ei saa kõrvaldada, ning viimasena teave jääkriskide kohta. Järjekord on kohustuslik – „alltoodud järjekorras“ – ning dokumentatsiooni, mis algab ohupiktogrammist, tuntakse ära kohe.
Tähelepanu sõnastusele: väljendit „olemuse poolest ohutu ennetus“ määruses ei esine; see pärineb standardi EN ISO 12100 sõnavarast. Õigustekst ütleb „olemuselt ohutu masina või sellega seotud toote projekteerimine ja valmistamine“.
III lisa A osa punkt f · punkt 1.4.2Ohutus
Kaitsepiire (statsionaarne, teisaldatav, reguleeritav)
Masinaosa, mida kasutatakse spetsiaalselt füüsilise tõkkega kaitse tagamiseks. Kolm rühma punktis 1.4.2. Statsionaarseid kaitsepiirdeid (1.4.2.1) saab avada või eemaldada üksnes tööriistade abil, nende kinnitussüsteemid peavad jääma kaitsepiirete või masina külge ning võimaluse korral ei tohi need ilma kinnitusteta oma kohale püsima jääda. Teisaldatavad kaitsepiirded (1.4.2.2) on seotud blokeerimisseadisega. Juurdepääsu piiravad reguleeritavad kaitsepiirded (1.4.2.3) piirduvad rangelt tööks vajalike aladega ning neid saab reguleerida tööriistu kasutamata.
Mitte segi ajada kaitseseadisega, mis on definitsiooni kohaselt „mis ei ole kaitsepiire“. Viitestandardid: EN ISO 14120 kaitsepiirete jaoks ja EN ISO 14119 blokeerimisseadistele, mõlemad avaldatud direktiivi alusel.
III lisa A osa punkt g · punkt 1.4.3Ohutus
Kaitseseadis
Muu seadis kui kaitsepiire, mis vähendab riski üksi või koos kaitsepiirdega: valgustõke, tundlik põrandamatt, kahekäejuhtimisseade. Punkt 1.4.3 määrab kindlaks oodatava toime: takistada liikuvate osade käivitumist seni, kuni käitaja võib nendeni ulatuda, ning takistada igaühe juurdepääsu nende liikumise ajal.
Tähelepanu vajav aspekt: „Inimeste kohalolu kindlakstegemiseks mõeldud kaitseseadised“ on loetletud I lisa B osa punktis 15, mistõttu nende vastavushindamisele kehtivad eritingimused. Siiski ei anna direktiivi alusel ükski standardi EN 61496-1 versioon vastavuseeldust: versioon :2013 tunnistati kehtetuks alates 19. septembrist 2020 ilma asendajata ning versiooni :2020 ei ole kunagi avaldatud. Elektritundliku kaitseseadmestiku (ESPE) dokumentatsioon, mis viitab standardile EN 61496-1 kui harmoneeritud standardile, on ekslik.
III lisa A osa punktid h ja iOhutus
Ettenähtud kasutamine ja mõistlikult eeldatav väärkasutamine
Ettenähtud kasutamine on kasutamine „kasutusjuhendis esitatud teabe kohaselt“: see seob nõuetele vastavuse tõendamise ulatuse sellega, mis on kirjas kasutusjuhendis, tehes selle koostamisest projekteerimis-, mitte pelgalt dokumenteerimisakti. Mõistlikult eeldatav väärkasutamine on kasutamine viisil, mida ei ole kasutusjuhendis ette nähtud, kuid „kuid mis võib tuleneda inimeste kergesti ennustatavast käitumisest“. Mõlemat tuleb projekteerimisel arvesse võtta (punkti 1.1.2 alapunktid a ja c), need peavad piiritlema toote riskihindamises ning kajastuma tehnilises dokumentatsioonis (IV lisa punkt a).
Mis muutub: kasutusjuhendi kunstlik kitsendamine vastutusest vabanemiseks ei toimi. Mida kitsamalt on kasutusjuhend sõnastatud, seda laiemaks muutub mõistlikult eeldatava väärkasutamise ulatus – ning sellisel juhul tuleb masin konstrueerida nii, et selle ebaõige kasutamine oleks välistatud.
Seitse mõistet, mida direktiiv ei kasutanud
Võrdlus põhineb direktiivi 2006/42/EÜ hispaaniakeelsel versioonil, mis avaldati väljaandes ELT L 157, 9.6.2006: märge „Puudub“ tähendab nulli esinemiskorda selles tekstis. Hiljem lisas direktiiv (EL) 2024/2749 direktiivi erakorralised menetlused (artiklid 21b–21g), milles kasutatakse mõisteid „ühtsed kirjeldused“ ja „ettevõtja“: alljärgnev tabel võrdleb algupärast sõnavara.
Kaksteist lisa ja mida neist otsida
Kuupäevad parandatud kujul
Määrust kohaldatakse alates 20. jaanuarist 2027, mitte 14. jaanuarist
ELT väljaandes L 165, 29. juuni 2023 avaldatud tekstis seisis „14. jaanuarist 2027“. Väljaandes ELT L 169, 4. juuli 2023, lk 35 avaldatud parandusega parandati neliteist kuupäeva. Konsolideeritud tekst (02023R1230-20230629) sätestab nüüd: kohaldamine alates 20. jaanuarist 2027 (art 54); direktiivi 2006/42/EÜ kehtetuks tunnistamine alates 20. jaanuarist 2027 (artikli 51 lõige 2); artiklid 26–42, asutustest teavitamine, alates 20. jaanuarist 2024; artikli 6 lõige 7 ning artiklid 48 ja 52 alates 19. juulist 2023; artikli 6 lõiked 2–6, 8 ja 11 ning artiklid 47 ja artikli 53 lõige 3 alates 20. juulist 2024; artikli 50 lõige 1 alates 20. oktoobrist 2026.
Endiselt ringleb parandamata HTML-versioone, kus kuvatakse „14. jaanuar“. Õiguslikult kehtiv kuupäev on 20. kuupäev. Määruse juhend.
Küsimused sõnavara enda kohta
Miks määratleb määrus oma mõisted kahes eri kohas?
Sest tegemist on kahe eri ulatusega loeteluga. Artikli 3 kolmkümmend kaheksa määratlust — avaldamisel kolmkümmend kuus, määrusega (EL) 2024/2748 lisati kaks — kehtivad kogu määruse ulatuses: masin, osaliselt komplekteeritud masin, tootja, turule laskmine, oluline muutmine. III lisa A osas on lisaks üheksa määratlust, mis kehtivad üksnes III lisa suhtes: oht, ohuala, ohustatud isik, käitaja, risk, kaitsepiire, kaitseseadis, ettenähtud kasutamine, mõistlikult eeldatav väärkasutamine. Seetõttu tuleb teada, kummast loetelust termin pärineb: III lisa „käitaja“ on füüsiline isik, samas kui artikli 3 „ettevõtja“ on ettevõtja.
Kus määratleb määrus mõiste „sellega seotud tooted“?
Mitte kuskil iseseisva määratlusena. Artiklis 3 ei leidu kirjet „sellega seotud toode“: mõiste määratakse kindlaks loeteluga artikli 2 lõikes 1: vahetatavad seadmed, ohutusseadised, tõstmise abiseadised, ketid, trossid ja vööd, eemaldatavad mehaanilised jõuülekandeseadmed. Igal neist viiest rühmast on artiklis 3 eraldi määratlus olemas. Koos masinate ja osaliselt komplekteeritud masinatega moodustavad need tooted, mida tekst nimetab „käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvad tooted“.
Kas tasemed PL ja SIL esinevad määruses?
Ei. Täistekstiotsing hispaaniakeelses tekstis ei anna ühtegi vastet terminitele „toimivustase“ (PL), „SIL“ ega „ohutuse terviklikkuse tase“. Määrus seab eesmärgi — et juhtsüsteemi riistvara või loogika tõrge ei põhjustaks ohtlikke olukordi (III lisa punkti 1.2.1 alapunkt b) — ning jätab selle kvantifitseerimise standardite ülesandeks. PL tuleneb standardist EN ISO 13849-1; SIL standardiperedest IEC 61508 ja IEC 62061. Tasemele PL viitamine deklaratsioonis on täiesti asjakohane: see on tõendamisviis, mitte õigusakti otsene nõue.
Kas tuleks öelda „tehniline toimik“ või „tehniline dokumentatsioon“?
Määrus kasutab mõistet „tehniline dokumentatsioon“: see on IV lisa pealkiri ja artikli 10 lõikes 2 kasutatud termin. Varasemast direktiivist pärinev väljend „tehniline toimik“ on tavapärane kõnepruuk ega tekita aruteludes segadust. Õigusliku väärtusega dokumentides — ELi vastavusdeklaratsioonis, vastuses turujärelevalveasutusele, teada antud asutusele esitatavas dokumentatsioonis — tuleb aga kasutada määruse terminit ning viidata masinate ja nendega seotud toodete puhul IV lisa A osale ja osaliselt komplekteeritud masinate puhul B osale.
Kas direktiivi 2006/42/EÜ sõnavara saab 2027. aastal veel kasutada?
Vaid osaliselt. Määrus toob sisse termineid, mida direktiiv ei kasutanud — nendega seotud tooted, ettevõtja, importija, turustaja, oluline muutmine, ühtsed kirjeldused, isearenev käitumine — ning muudab teisi: VIII lisa „tootmise sisekontroll“ asendub VI lisa A-mooduliga „tootmise sisekontroll“; paigaldusdeklaratsioonist „ühendamisdeklaratsioon“ saab „ELi ühendamisdeklaratsioon“; ja „turulelaskmine“, mis direktiivis tähendas esmakordset kättesaadavaks tegemist, tähistab nüüd igasugust tarnimist, samas kui esmakordne tegevus on „turule laskmine“. Direktiiv 2006/42/EÜ tunnistatakse kehtetuks alates 20. jaanuarist 2027 (artikli 51 lõige 2). Vana sõnavaraga koostatud dokumentatsioon ei muutu küll tühiseks, kuid artikliviited tuleb uuendada: vastavustabeli leiab XII lisast.
Allikad
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2023/1230, 14. juuni 2023, mis käsitleb masinaid, ELT L 165, 29.6.2023 — eestikeelne terviktekst: artikkel 2 (kohaldamisala), artikkel 3 (avaldamisel 36 mõistet, alates määrusest (EL) 2024/2748 kokku 38), artiklid 6–8, 10–18, 20–25, 51–54, I–XII lisa. · Parandus, ELT L 169, 4.7.2023, lk 35, integreeritud konsolideeritud teksti — 02023R1230-20230629: parandatud neliteist kuupäeva, sealhulgas kohaldamise alguskuupäev 20. jaanuar 2027. · Direktiiv 2006/42/EÜ, eestikeelne versioon avaldatud väljaandes ELT L 157, 9.6.2006, ja konsolideeritud versioon — 02006L0042-20190726 sõnavara võrdluseks (VIII lisa, tootmise sisekontroll; artikli 2 punkt h, turule laskmine). · Standardite staatus: konsolideeritud komisjoni rakendusotsus (EL) 2023/1586 — 02023D1586-20260515; rakendusotsus (EL) 2024/1329, 15.05.2024 (EN ISO 13849-1:2023 avaldamine, versiooni :2015 lõppemine 15.05.2027); rakendusotsus (EL) 2019/1863 (EN 61496-1:2013 kehtetuks tunnistamine 19.09.2020); Euroopa Komisjoni koondnimekiri. · Standardite viited kontrollitud seisuga 26.08.2026; sellel kuupäeval ei ole määruse (EL) 2023/1230 alusel avaldatud ühtegi standardit. Selle lehe määratlused ja artiklinumbrid pärinevad ametlikust tekstist, mitte teisestest allikatest.